Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini
Villaan on ka
oma tlu müünud, aga harva. Tallage maks, normannid tõid termini. Peamine
maks mõisikele, kroonule. Teorenti määramatu õiguslikult, 13. sajandil fikseeriti
täpsemalt, mitte nii kõrge kui Eestis. 14. sajandi I poolel kaks-kolm päeva
nädalas, Eestis kuus. Häära nõusolekku vaja abiellumiseks, eriti kui väljapoole
oma valda/mõisa. Mõisnikul endal ei ole õigust pruuti/peigmeest valida, va
leskede puhul. Pärisorjal, talurahval õllepruulimine, viljajahvatamine keelatud,
mõisnik tahtis kõrtsi, oma veski pealt teenida. Üritasid keelata haridust
talurahvale, et ei lähes vaimulikuks ega edasi õppima. Igapäevaelu härrased ei
kontrollinud. Maakonniti õigused, nende puudumine varieerub. Alates 13. saandi
keskpaigast on mõisnikud enam eelistanud palgatöö jõudu ja teoorjust kogunud
rahana. Rahvastiku tihedusest tuli võimalus, et töökäsi võimalik palgata, kuna
maatuid/töötuid oli palju
annaabi.ee 
