Marjad - referaat
tahavad terve suve maasikamõnusid nautida ega pole huvitatud moosiketmisest.
(Marjaraamat, 2006)
2.2 Metsmaasikas (Fragaria vesca)
Metsmaasika välimus ei vaja ilmselt
lähemat tutvustamist. Kuid vahel aetakse
ta segamini kahe teise maasikaliigiga.
Nendeks on muulukas ja kõrge maasikas.
Muuluka viljadel on tupplehed tihedalt
ümber, maasikal aga sellest
eemalehoiduvad, ka on muuluka mari
lapikum ning teise maitsega. Kõrge
maasikas on aga suurekasvulisem,
viljadki on suuremad ja lehed ning varred palju karvasemad. Metsmaasika kirgaspunased,
aromaatsed ja maitsvad marjad sisaldavad suurel hulgal inimorganismile vajalikke aineid ja
vitamiine. Maasika seemned sisaldavad hiniinisarnast mõruainet fragariamiini, mis tekitab
mõnel inimesele nahalöövet. Selle vältimiseks tuleb maasikaid süüa piima või koorega.
Viimased neutraliseerivad fragariamiini toimet. Samal eesmärgil soovitatakse maasikahooajal
süüa mett