eluviisiga ja selge ilmavaatega kodanikud. 3.Eesti rahva ja riigi igakülgse kultuurilise arenemisega on meie saatus lahutamatult ühendatud. Selts peab oma kohuseks õppida tundma igakülgselt kõiki Eesti kultuurielu avaldusi, ühiskondlikku ja majanduslikku olukorda ja kõiki rahvas peituvaid jõude. Ajalugu 29. september (17. september) 1881 asutatava korporatsiooni värvideks valitakse sinine, must ja valge 9. märts (26. veebruar) 1884 vilistlaskogu asutamine. Vilistlasteks kutsutakse 14 endist seltsi liiget 4. juuni (23. mai) 1884 sini-must-valge lipu pühitsemine Otepääl vilistlane Rudolf Kallase poolt. Loetakse ka eesti sini-must-valge rahvuslipu sünnipäevaks Eesti Üliõpilaste Seltsi vapp
Esimese Vene revolutsiooni päevil lõi 16-aastane Vilms kaasa ka sotsiaaldemokraatlikus liikumises, kus juba ilmutas häid juhivõimeid. 1907 heideti ta gümnaasiumi 6. klassist välja. Gümnaasiumi lõpetas ta eksternina 1907. Ülikooliaeg: 1907-11 õppis Vilms Tartu ülikoolis õigusteadust. Ta liitus radikaalse Eesti Üliõpilaste Selts Ühendusega, mis oli opositsioonis Eesti Üliõpilaste Seltsiga. 1908 valisid kaasvõitlejad Vilmsi EÜS Ühenduse esimeheks (1913 kuni surmani oli ta vilistlaskogu esimees).Tema tegevus äratas sandarmite tähelepanu, korduvalt kuulati teda üle ja pandi lühemaks ajaks vangi. Mitmesugustele takistustele vaatamata lõpetas Vilms ülikooli normaalajaga ja asus 1911 Tallinnas tööle vandeadvokaadi abina. Peagi avas ta oma kontori. Ta toimetas (1912-13) "Päevalehe" õigusteaduslikku lisa. Eestimaa Rahvahariduse Seltsis oli ta esimees, "Estonia" seltsis eestseisuse liige, mitmes ühistegelikus asutuses juhatuse liige. JV oli
tsaariarmee käsutusse. 21. detsembril 1918. aastal lahkusid Eesti väed Tartust ja järgmisel päeval jõudsid linna venelased. Üks üksustest majutati konvendi hoonesse. Järgmise aasta jaanuaris võtsid eestlased linna tagasi ja majas anti ulualust nende üksustele. Viimastena olla majas peatunud lätlased. Peale Vabadussõja lõppu vabastas Tartu linnavalitsus hoone ja andis selle Karlova Seltsile (hilisem Tartu Majaomanikkude Selts). Selts sõlmis lepingu korporatsioon Estonia vilistlaskogu voliniku vandeadvokaat Arved Schmidtiga. Maja oli selleks ajaks jäänud üsna viletsasse olukorda: aknad lõhutud, seinad määrdunud ja ruumid prahti täis. Ruumidesse oli ehitatud mitmekorded puust narid. Uued valdajad tegid 300 krooni ulatuses remonti, panid peale uue katuse ja korrastasid ruume. Majas hakkas tegutsema ka einelaud. Hiljem tehti saali näitelava, näitlejate tarvis kaminatuppa riietustuba ja rebaste tuppa kabinetid.20 Kui korporatsioon Rotalia 1924
annaabi.ee 
