Helid minu ümber
minu jaoks. Ma võiksin linnulaulu tundide viisi kuulata. Linnas jääb see lihtsalt
autode kärale alla ja vahel pole isegi seda kuulda. Õnneks on mõnel aastal mu akna
all linnupesa ja siis saab seda terve kevade ja suve kuulata. Vahel suure tormi
puhul on hea kuulata ka tuule vihisemist. Mul on siis selline tunne, et kohe juhtub
midagi, selline põnevustunne. Loodan et hakkab vihma sadama, müristama ja
välku lööma. See on looduse poolt tekitatud hääl ja see hääl on küll bussi vilinast
ja automootori mürast üle. Siis on hea tunne, et nagu loodus asub valitsema ja
linnakära kaob.
Päeva möödudes jääb meelde ka koolis toimuvad hääled. Lapsed mängivad
koridoris ja kiljuvad karjuvad rõõmust vahetundide ajal. Tunni ajal karjuvad
õpetajad õpilase peale kui midagi maha jäi või kodune töö on tegemata. Laualt
lendab tihti vihikuid, õpikuid, pinaleid, päevikuid ja pastakaid maha. Kõik see
tekitab helisid, mõni valjemat mõni mitte
annaabi.ee 
