Betti Alver · sündis 23. novembris 1906 · talle pandi nimeks Elisabet-vilhemine · kasvas koos endast 4 aastat vanema venna Martiniga · Lugema õppis venna kõrvalt · 1914. aastal sai algõpetust kodukohas proua kilgi erakoolis · tartusse Puskini-nimelisse tütarlastegümnaasiumisse · 8. aprillist 1918 jätkas õpinguid Eesti noorsoo kasvatuse seltsi tütarlastegümnaasiumi humanitaarharus · unistas saada näitlejaks ja õppis klaverimängu · 1924. aastal lõpetas gümnaasiumi ja 1924 läks Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti
suuremaid õigusi eesti keelele. See Pätsi rahvuslik võitlus ei jäänud Vene ametivõimudele muidugi märkamata ja kui 1905. a. lõpul algas Venemaal revolutsiooniliste liikumiste mahasurumine, andis kindral- kuberner käsu Pätsi arreteerimiseks. Kuid Pätsil õnnestus oodatava sõjakohtu eest põgeneda ja ta mõisteti surma tagaselja. Abielu 1901. aastal abiellus Konstantin Päts Pärnus neiu Helma (Vilhemine) Peediga. Pätsi maapakku minekul jäi abikaasa koos esimese poja Leoga Eestisse. Tema teine poeg sündis maapaos oleku ajal. K. Päts presidendiks Valimiskogus pidi presidendi kandidaat saama salajasel hääletamisel kolm viiendikku valimiskogu seadusliku koosseisu häältest, ehk vähemalt 144 häält. Vähema arvu poolthäälte puhul tulnuks presidendi valimine panna rahvahääletusele. Valimiskogusse kuulunud 240st liikmest võttis
Olga, vend Peeter ja Konstantin. HARIDUS · Tahkuranna apostlik õigeusu kihelkonna kool. · Pärnu Nikolai kool. · Riia Vaimulik Seminar. · Pärnu Gümnaasium. · Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraad. · Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96ndas Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. NAINE JA LAPSED · 1901. aastal abiellus Konstantin Päts Pärnus neiu Helma (Vilhemine) Peediga. · Pojad Leo ja Viktor. · Pätsi järglastest on enamus valinud juristi ameti. Soomes maapaos viibimise ajal. AMETID · 1900.a. asus noor jurist advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. · 1901.a. hakkas K. Pätsi toimetamisel ilmuma ajaleht Teataja. · 1904 alates tegev Tallinna linnavolikogus. · 1905. a. valiti K. Päts Tallinna abilinnapeaks. · Pärast 1905. a. elas ja töötas Sveitsis.
ja Põhja-Liivimaa ühendamist üheks kubermanguks ning suuremaid õigusi eesti keelele. See Pätsi rahvuslik võitlus ei jäänud Vene ametivõimudele muidugi märkamata ja kui 1905. a. lõpul algas Venemaal revolutsiooniliste liikumiste mahasurumine, andis kindral- kuberner käsu Pätsi arreteerimiseks. Kuid Pätsil õnnestus oodatava sõjakohtu eest põgeneda ja ta mõisteti surma tagaselja. 1901. aastal abiellus Konstantin Päts Pärnus neiu Helma (Vilhemine) Peediga. Pätsi maapakku minekul jäi abikaasa koos esimese poja Leoga Eestisse. Tema teine poeg Leo sündis maapaos oleku ajal. 5 Esimesed paar aastat elas Päts Sveitsis, kus ta uuris maa- ja sotsiaalküsimusi, töötas välja esimese Eesti autonoomia eelnõu ja tegi kaastööd vabameelsetele Peterburi ajalehtedele. Hiljem asus Päts elama Soome, Ollilasse, kuhu tuli ka tema perekond.
annaabi.ee 
