Kern on kui pank - oludest, kus tal elada on tulnud, ta ise on vaid hea pinnas kõige kasuliku kasvamiseks. Ta on mõistlik, kindel, positiivne tegelane: selline, kellega end lihtne samastada on. Raamat algab tema kinnivõtmisega Austrias ühest võõrastemajast. Sealt algab ka tema tutvus Steineriga. Istuvad 2nädalat pogris:Steiner õpib seal ühe petise käest kaardimängu, Kern tunneb end alguses väga sitasti aga kui mõistab,et seal temast veel palju viletsmaid hingi on, saab uut jõudu edasi kannatada.Ta naerab hüsteeriliselt Praekana üle ja tunneb end hästi. Kui valemängija vabaks lastakse, õpetab Steiner kaardimängu ka Kernile. Koos saadetakse nad üle piiri Tshehhoslovakkiasse, Kern suundub Prahasse, Steiner kohe tagasi (enne räägib oma loo, kuidas ta naisest lahutati - mõtlemapanev ja kurb). Prahas saab Kern 14päevase elamisloa. - #Stseen viiuldajaga põgenikeabi komitee eesruumis, endise professoriga tänaval# -
ümbritsevatest järsakutest täielikult varjatud. Kaljujalamilt sööstis välja kobrutav allikas ning langes väikesesse tiiki, mille põhja kattis lumivalge liiv. Kaldal asusid viis-kuus tamme; tuulevarjust ja niiskusest haljad ja ilusad, andsid nad tihedat varju. Kõigele lisaks pakkus tiigi ümber kasvav õrn läikiv rohi paremat puhkeaset, kui seda võinuks leida ühestki ümberkaudsest külavõõrastemajast kümne ljöö kaugusel. Venta: üks kõige viletsmaid. Suur ruum oli ühteaegu köök, söögi ja magamistuba. Tuld tehti lamedal kivil keset tuba ja suits väljus katusesse tehtud avast, õigemini moodustas pilve, mis hõljus põrandast mõne jala kõrgusel. Seina äärde oli maha laotud viis-kuus vana muulatekki-need olid mõeldud reisijate asemeks. 3. Ülevaade sündmustikust-Rändav geograaf või koguni arheoloog (pole kindel) igastahes on teadlane Hispaanias otsimas Caesar'i viimast lahingupaika (Munda)