Tiit Lauk humanitaar
teatavasti oli küllaltki aktiivne kultuurielu, ei olnud ühtki orkestrit, kes oleks üritanud džässi
mängida. Tõenäolisem on, et seal polnud ühtki silmapaistvamat orkestrit, mida kaugemalgi
tuntud oleks, ja seetõttu ei ole meil lihtsalt informatsiooni nende kohta.
Kõike eeltoodut kõrvutades näeme, et džäss Eestis tekkis ja arenes küll kõrvuti üsnagi
soodsate õppimisvõimalustega, kuid sellest hoolimata arenes ta siiski praktiliselt omapäi,
kasutades vaid kaudseid eeskujusid viletsakvaliteediliste raadiosaadete (silmas ei ole peetud
128
mitte saadete sisulist, vaid tehnilist kvaliteeti, mida mõjutasid nt ilmastikuolud, tugevamad
naaberjaamad, laineala “ujumine” jne) ja mitte just eriti arvukate džässiplaatide näol. Siin võis
olla tegemist ka suundumusega võtta eeskuju vaid tõesti parimailt ning Inglismaal (inglise
jaamu kuulati kõige enam) olid 20. sajandi esimesel poolel vaieldamatult Euroopa parimad
džässorkestrid.
annaabi.ee 
