Mäeots. Muusikali sündmustik oli väga põnev ning tihe. Muusikal rääkis endisest nunn Mariast keda kehastas Hana-Liina Võsa,kes saadetakse maisesse ellu tagasi ülesandega kasvatada 7 imearmast last. Etenduses tegi ka kaasa üks meie kooli õpilane Laura Danilas kes mängis Brigitta osa ja seda oli vägapõnev jälgida.Maria saabus seitsme lapse juurde keda kasvatas kapten Georg von Trapp tal oli väga karm kord ,kus lapsed pidid reageerima nagu sõjaväes, vilepeale. Kapten reisis palju ja seega olid lapsed palju üksi kodus lapsehoidjatega kelle elud nad tavaliselt põrguks tegid . Maria õpetas lapsed laulma ja muusikat tegema, millest oli neid senieemale hoitud. Lapsed hakkasid Mariat armastama, nad laulsid koos ja mängisid palju.Kui kapten saabus koju oli ta pahane Maria peale, kuid hiljem leidis ka kapten muusika enda sees ja pikaajapeale tekis Marial ja kapten VonTrappil armastuslugu ja etenduse lõpus pidid nad põgenema võimude eest.
Kui Ivani toast lahkuti muutus haige rahutuks ning ta kutsus põetaja. Põetajalt sai ta teada, et meister kõrvalpalatist suri just hetk tagasi. Kolmekümne esimene peatükk: Vorobjovi mägedel Woland, Korovjev ja Peemont ootasid Azazellot, Margaritat ja meistrit. Kui nad saabusid anti meistrile võimalus linnaga hüvasti jätta. Mõne aja pärast palus kass luba vilistamiseks. Tema vile ehmats meistrit. Ka Korovjev vilistas, kuid tema vilet polnud kuulda. Tema vilepeale hakkas maapind pragunema, tamm koos juurtega tuli maa seest välja, hakk suri jne. Lahkudes nägi Maragarita linna asemel udupilve. Kolmekümne teine peatükk: Andeksandmine ja igavene varjupaik Öö tihenes, tuli välja täiskuu. Kõik ratsanikud muutusid: Korovjev ehk Fagot muutus nukraks ratsanikuks, Peemont muutus kõhnaks noormeheks, Azazello deemoniks, meister nooreks deemoniks ja Woland selliseks nagu ta tegelikult oli. Margarita märkas koeraga meest. Ratsanikud peatusid