Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
arutledes metafüüsiliste tõdede üle jääda selle materjali pinnale, mida on võimalik koguda
inimkonna mõtteloost ning psühholoogi praktilistest vaatlustest. Samas ei ole Jung mingil juhul
,,kuivalt" faktidekeskne, astudes välja selgejoonelise ratsionalismi vastu.
,,Kui ,,arukas", see tähendab ratsionalistlik vaatenurk oli kaheksateistkümnenda sajandi inimese
jaoks rahuldav, siis psühholoogiline vaatenurk apelleerib palju rohkem kahekümnenda sajandi
inimesele. Ka kõige viledamaks kulunud ratsionalism tähendab esimesena mainitule palju
rohkem kui psühholoogiline asjaseletus, kuna ta on võimetu mõtlema psühholoogia terminites
ning suudab toimetada vaid ratsionalistlike kontseptsioonidega. Ta ei saa tunda rõõmu
metafüüsilistest kontseptsioonidest, kuna need on tabu. Ta kahtlustab psühholoogi otsekohe
müstitsismis, kuna tema silmis ei saa ratsionaalne kontseptsioon olla ei metafüüsiline ega
psühholoogiline