"viledam" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

õgesti nänud, et õnelik naeratus neiu roosiliste huulte über lehvis. Agnes jä kül kohe jäle tõieks ja pö oras nä kõvale, aga tema naeratusest jä õnestav kuma Gabrieli süaesse. Gabriel tundis, kuidas kõk kenad voorused korraga tema rinnus aset võsid: heldus, lahkus, leplik meel ja üdine inimese-armastus paisutasid tema karedat sõamehe-süant. «Minge puhkama, junkur!» noomis ta sõralikult. «Täaseks olete vahvust ja osavust külalt nädanud. Teie mõ ok on kõge viledam tantsija maailma peal; oleks tal tiivad seljas, siis võks teda linnuks arvata, nii ilusasti lendab ta läi õu. 253 Kui teinekord võtlemisele väja läete, siis võke ikka õpinud linnupü udja kaasa, muidu läeb mõ ok teie käst lendu ja teie jä ate omast ilma.» Risbiter, kes minutiks kohmetult seisma oli jä anud, piilus nü ud ka pooltahtmatult sinnapoole, kus ta oma sõariista arvas olevat. Agnes seisis veel akna taga, kuid nü ud oli