Popkunst forever
väikeses formaadis.
Minule isiklikult meeldis näitusel kõige rohkem ,,Avant-pop"-vildikamaalid. Ilmselgelt üheks
määravaks faktoriks sai nende värvirikkus ja pilkupüüdvus. Jõudes nende teosteni, jäi pilk
nendele kõige rohkem pidama ning nad jätsid mulle positiivse emotsiooni. Eriti jäi silma teos,
millel oli kujutatud justkui kahe naise nägu üksteise peal ning mis oli tehtud väikestest
täpikestest roosa ja musta vildikaga. Peale vildikamaalide võitis minu tähelepanu ka üks
koomiksisari, mis koosnes 31 pildist. Kahjuks autorit ei mäleta, kuid tean, et mingi mees
pingutas kõvasti, midagi leiutamaks. See oli üpriski absurdne ja kohati jabur, kui omamoodi lahe
ja sellest piisas, et panna mind muigama ja pikemalt peatuma.