ENESEHINNANG
saavat; teiselt poolt kujuneb enesehinnang tegude tulemuste põhjal. Selline
nähtus kehtib ka inimestevahelistes suhetes– teistega lävides inimene panustab
ja leiab ennast üheaegselt.
2. Inimene väljendab alateadlikult enesehinnangut oma mittesõnalises käitumises.
Tegelik suhtumine iseendasse võib avalduda näiteks värisevas hääles, üleolevas
poosis, närvilistes käeliigutustes või vilavas pilgus.
3. Enesehinnang on püsiv, ent arenemisvõimeline. Väljakujunenud suhtumist
endasse on raske muuta, kuid mitte võimatu: see toimub pikaajalise protsessina.
Lühiajaline ja kiire enesehinnangu muutus võib aset leida tugevate emotsioonide
ning inimest vapustavate kogemuste ajel. Muutus saab teoks tänu asjaolule, et
enesehinnang on õpitud mitte pärilik.
4. Enesehinnangu muutus põhjustab ärevustunde: muutusi ei ole kerge omaks
võtta.
5