Haritava maa kvaliteet
Suhteliselt enam on
taolisi muldi Lääne – Virumaal. Eeltoodust järeldub, et praegune äärmiselt tagasihoidlik
väetiste kasutamine ei taga mullaviljakuse säilumist, sest toitainete bilanss on negatiivne
(Roostalu, jt., 2000.). Saagiga eemaldatakse hektari kohta keskmiselt 55 kg lämmastikku, 9
kg fosforit ja 45 kg kaaliumi, kuid väetistega tagastatakse mulda 30 kg lämmastikku, 5 kg
fosforit ja 15 kg kaaliumi. Seega me elame praegu mullavarude arvel, mille tulemusena
muldade vilakus langeb. Väetistarbealased uuringud peavad aga jätkuma, sest neil tugineb
väetiste majanduslikult põhjendatud kasutamine, konkurentsivõimeline põllumajandustootmine
ja eluterve keskkonna püsimine.
Eesti haritavast maast on kolmandikul mulla boniteet äärmiselt madal, ≤ 32
hindepunkti. Taolistel väheviljakatel muldadel on konkurentsivõimeline tavapõllumajandus
küsitav, sest tootmine on väheefektiivne ja kulukas. Meil on 17 valda, kus keskmine mulla