struktuuri osad: tiitelleht, sissejuhatus, peatkid, kokkuvte, lisad. -------------------------------------------------------------------------------- ------------------ erinevad pealkirjad on erineva thtsusega. Tiitellehed on normaaltekstis, ei kasutata pealkirja laade. 3 laadi, P1-kige thtsamad pealkirjad, struktuuriosade pealkirjad, sisu thtsaimad pealkirjad. p1-le pannakse ka lisaks number ette. P2-teistsusgune laad P3-viksemate pealkirjade laadid. P1_p2 on hierarhiliselt nummerdatud. p1 on 1., P2 on 1.1., P3 on 1.1.1. ja jrgmine P2 on 1.2.; P3 oon 1.2.1. jne. -------------------------------------------------------------------------------- -------------- Kik P1 on uuel lehekljel, P2 ja P3 algavad samal lehekljel, 24 punkti vahet. Enteriga vahesid ei tee. Pealkirja lpus on enter, mitte uue rea vahel 6p saaba Vorming-ligud-enne 6p. Kui on lhike t, siis ctrl+enter et minna uue lehele, vana jb samaks
Eladi umbes 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest. Kiviaja inimeste t- ja tarbeesemed olid valmistatud kivast, luust, sarvest ning puust. Kivimitest oli parim tulekivi. Kuna tulekivi ei leidunud igal pool, kasutati ka kvartsi. NOOREM KIVAAEG - neoliitikum ( 5000 - 1800 eKr ). Eestis algab savinude ( keraamika ) kasutuselevtuga. Umbkaudu 4000 eKr levis kammkeraamika kultuur. Kasutusele veti paremini valmistatud savinud, mille vlispinda oli ilustatud lohukeste ja viksemate tekete ridadega. Tarberiistade valmistamisoskused paranesid. Muutusid matmiskombed. Thtsamad surnud sngitati asula territooriumile. Kaasa pandi noake, kvits ja ehteid. 3000 eKr levis nrkeraamika kultuur. Savinusid hakati ilustama nrijljenditega. Tehti ka veneteid ehk paate meenutavaid, vga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivakirved. Peeti kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Maaviljeluse thtsus kasvas. Kasvatati otra, nisu ja kaera. Matma hakati asulatest
annaabi.ee 
