Euroopa muinaskultuurid konspekt
Pikad kääpad
Ümarkääpad
Viikingiaeg (800 - 1050 m.a.j)
Viikingid e normannid e varjaagid.
Tänu viikingitele hakkasid Põhja-Euroopas levima linnad.
Kõige rahumeelsemateks peetakse Rootsi viikingeid, kes viljelesid enim kaubandust.
Viikingite laevade triibulised purjed olid tingitud tolleagsest tekstiilivalmistamistehnikast.
Staraja Ladoga - Venemaa vanim linn, viikingite pärand ja tugipunkt aastast 753. aastast. 862. a.
sai see linn vikingipealiku Rjuriku tugipunktiks.
ULFBERTH - levinud kiri viikingite relvade peal.
Kuningate kääpad.
Viikingiaeg Eestis
Levisid damastseeritud relvad - tugevamad ja vastupidavamad relvad, mitmest raua sulamist
sepistatud.
Viikingiaja lõpus hakkasid Eestis levima laibamatused.
Alates 9. saj. hakkavad siinmail levima vermitud araabia mündid. Eestist leitud aaretes on u.
5000 araabia hõbemünti.
Hilisrauaaeg (1050 - 1225 [1227])
11
annaabi.ee 
