Kõige rohkem raha raiskatakse Saksamaal – 500 dollarit nädalas. 2. Toidu äraviskamine. Probleem nii Euroopas kui Eestis. Euroopa Liidus läheb raisku kuni 50% täiesti kasutuskõlblikust toidukaubast – see on 89 miljonit tonni aastas, ehk 179 kg. ühe elaniku kohta, mis kasvab 2020-ks aastaks 40% ehk 126 miljonile tonnile, kui probleemi lahendama ei hakata. Toiduliidu juht Sirje Potisepp avaldas 26. jaanuaril Vikerraadiole antud intervjuus arvamust, et toidu äraviskamine ei ole Eestis veel nii suur probleem kui Euroopa rikastes riikides. Väga hea näide on sates “Food factory”, kus näidatakse erinevaid ettevõteid, kes toodavad erinevaid tooteid inimesele söögiks. Seal räägitakse, kui palju tooraineid ettevõted raiskavad toodangule. Siin võib öelda ka seda, et toodetakse seda, mida inimene tegelikuses ei vaja tarbimiseks.
Samas märgiti, et tõenäoliselt tehti panuseid illegaalsetel turgudel. Eesti-Bulgaaria mängus kahtlaseid penalteid jaganud ungarlasest peakohtunik Kolos Lengyel sattus skandaali keskmesse ka detsembris peetud sõprusmängus Argentina ja Boliivia U20 koondiste vahel. Lengyel lisas normaalajale 12 minutit ning määras 101. minutil Argentina kasuks kahtlase väärtusega penalti Argentina võitis 1:0. Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak rääkis intervjuus Vikerraadiole, et hakkas Eesti ja Bulgaaria vahelise sõpruskohtumisega seonduvalt kahtlustama kihlveopettust juba enne matsi ja väljakul nähtu kinnitas seda. "Kuna ma isiklikult suhtlen igasuguste maavõistluste ja ka muudel teemadel väga laia ringi inimestega, siis hakkas erinevalt kokku jooksma informatsiooni, mille tulemusel hakkas tekkima kahtlus, et Türgis kolm mängu korraldanud firma võib olla seotud kihlveopetturitega," lausus Pohlak.
annaabi.ee 
