Riigikaitse – kas üldine kaitseväeteenistuskohutus või palgaarmee?
(petavad vlja ajateenistuses olevaid sdureid), lisaks Scoutspataljon, kes
on Eestis sisuliselt palgaarmeena tegutsev ksus, mis osaleb ka
vlismissioonidel. Samuti toimuvad tiendkoolituste raames
reservppekogunemised. Lisaks vib inimene lhtudes oma huvidest ja
kodanikutundest osaleda Kaitseliidu tegevusest.
Armee vitlusvime ja kulukus sltuvad suurel mral rahalistest ning
inimressursidest, sest seda on vga kulukas lal pidada, eriti vikeriikidel
nagu Eesti. Palgaarmeel on teatud mttes parem vljape, sest vljapete
peale kulutatakse tohutuid rahasummasid. Vljapetatud reservid on vajalikud,
sest konfliktides osalevad kaaderksused vajavad regulaarselt puhkust,
vljapet, lisavarustust. Niteks Soome on suutnud moodustada endale 490
000mehelise sjaaja armee ja aastas on kaitsekulutusted 1,8 miljardit dollarit.
Teoreetliselt suudaks Eesti endale luua suurearvulise palgaarmee, aga kuna Eesti
annaabi.ee 
