Eesti rootsi ajal
Rzeczpospolita. Omaette suurvimuna tusis 16. sajandi esimesel poolel esile
ka Rootsi, mis koos Vasade dnastia vimuletulekuga oli vabanenud Taani
hegemooniast ja vtnud riiklikult omaks luterluse. Juba 14. sajandist oli
Rootsi lemvimu all ka Eesti phjanaaber Soome.
Vana-Liivimaal (tnapeva Eesti ja Phja-Lti ala) seevastu psis
16. sajandi keskpaigani juba 13. sajandist pritud killustatus viieks omavahel
pidevalt vaenutsevaks vikeriigiks (Liivi ordu ning Riia, Tartu, Saare-Lne
ja Kuramaa piiskopi valdused). Samal ajal nudis ordumeister Wolter von
Plettenbergi, Vana-Liivimaa tugevaima riikliku moodustise Liivi orduriigi
viimase vljapaistva juhi poolt 16. sajandi algul Moskvaga saavutatud rahu
silitamine arvestatava sjalise ju olemasolu. Ent prast Plettenbergi surma
1535. aastal ei kerkinud enam esile tugevat poliitilist autoriteeti, kes
suutnuks kohalikke sjajude organiseerida ning ordu ja piiskoppide
annaabi.ee 
