Maitsmine, nägemine
Silma ees ja tagaosa ehitus on erinev. Eespoolt katab ja kaitseb silmamuna
läbipaistev sarvkest. Valguskiired tungivad sellest läbi. Kumer sarvkest suunab valguskiired
järgmistele silmaosadele. Silma sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel
paikneva silmaava ehk pupilli. Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib
silma langeva valguse hulka. Hämaras on silmaava suurem, eredas väiksem. Silmaava suurus ei
muutu hetkega.Silmaava ümbritsev vikerest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltu silmade värvus.
Silmaava läbinud valguskiired langevad silmaava taga paikenvale silmaläätsele, mis oma kujult ja
funksioonilt sarnaneb luubiga. Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ja hoiab seda
paigal. Läätse kuju muutub sõltuvalt sellest, kui kaugele vaadatakse. Ripslihase kokkutõmbumine ja
lõtvumine muudab läätse kas kumeraks v lamedaks. Kuju muutumisega saame me norm. Nägemise