"vikeparteid" - 1 õppematerjal

Eesti Vabariik aastail 1920-1933

Kriis hakkas taanduma alles prast seda, kui Jaan Tnis-soni valitsus tegi 1933.a. otsuse eesti kroon devalveerida. Majanduskriisiga kaasnes sisepoliitiline kriis. Rahvas oli rahulolematu, sdistades poliitikuid nii vime-tuse prast majanduskriisi ohjata kui ka erakondlikus korruptsioonis, parteiliste huvide eelistamises riikli-kele, valitsuskriiside kunstlikus tekitamises jm. Rahulolematuse kasv thendas rahva vrandumist riigist. 1930ndate algul tekkinud suurparteid (mitmed sarnase maailmavaatega vikeparteid hinesid) ei pidanud pingetele vastu ja lagunesid, svendades nii poliitilist kriisi. Samal ajal lhenes valitsuste eluiga (1932- 33 oli ametis 4 valitsust). Riigiasutuste autoriteet vhenes ning teravnesid vastuolud erinevate poliitiliste rh-mituste vahel. Mitmed erakonnad moodustasid isegi poolsjavestatud rhmi, mis pidid korraldama vlja- astumisi vastaste ritustel. Rahvakoosolekuil toimus ka fsilisi kokkuprkeid. Kriisiolukorras tusis esile uus poliitiline jud Eesti Vabadussjalaste