Reformatsioon kirjakeele kujunemisest
vaimulikke, kes olid vannutatud ametisse aga keelt ei vallanud. Nemad pidid vähemalt
aastaks enda kõrvale leidma kaplani. (Põltsam 2000) Tegu on siis vaimulikuga, kes
tegutseb väljaspool kirikut. Väga oluliseks pidasid vaimulikud rahvakeelt ka sellepärast, et
see andis ülevaate usuelus ja aitas hoida noorkristlasi õigel teel. (Põltsam 2000)
16.sajandil said uuenduspüüdlused veelgi hoogu juurde ning Liivimaal hakati hulgaliselt
asutama kabeleid ja vikaariaid. Eesti keele kasutamine kirikuelus juurdus veelgi ning
rahvale sisendati, et kõik see aitab kaasa patulunastamisele, et kõigil on võimalus saada
õndsaks. Kõige selle juures karmistati ka vaimulike kohusetäitmist ning seda kontrolli
teostas piiskop oma kontrollkäikudega. Tundus nagu kõik läheks nii nagu plaanitud kuid
siiski avaldub ühes protokollis, et vaatamata suurtele püüdlustele ei suudetud korda saata
midagi suurt