Ajalooallikad ja eesmärgid
spetsialiseerumise. Mitmes piirkonnas arenes kalastus ja mereloomade küttimine. Teisal
pühenduti suurulukite küttimisele. Paljudes kohtades oli lisaks elatusallikaks korilus-
kõige söödava korjamine. Peamine sotsiaalne üksus oli sugulusel põhinev sugukond.
Tööjaotus käis soo ja vanuse järgi.
2.3 Vijelusmajanduse algus ja tsivilisatsiooni sünd. Põlluharimise ja karjakasvatuse algus.
Põlluharimine algas ja esimsed karioomad kodustati 9. Aastatuhandel eKr Lähis-Idas ehk
nn. Vijaka poolkuu alal. Metsarikkamates piirkondades levis eelkõige alepõllunduss
mets raiuti, põletati ja tuhk jäi väetiseks. Peamine maaharimisriist oli oli pikka aega kõikja
kõblas. Karjakasvatus võis alata siis, kui õpiti suunama metsikute karjade juhtloomi.
Varaseimad põlluharijate asulad. Põlluharimine võimaldas toita enam inimesi ja rahvaarsv
kasvas. Põlluharimine tingis paikse eluviisi. Tekkisid suured asulad. Levisid kivi
lihvimine ja puurimine