Rahaline kohustus võib olla lepingu põhi- või ka kõrvalkohustus, esmane või teisene kohustus. Võlaõigusseaduse § 113 reguleerib viivise maksmise nõuet kui õiguskaitsevahendit nii esmaste rahaliste kohustuste rikkumisel kui ka kahju hüvitamisel ning viivitamise tõttu tehtud kulutuste hüvitamisel. Viivise maksmise nõue laieneb ka tagasitäitmiskohustustele (VÕS 189 jj) ning hinna alandamisel ülemäära makstu tagastamisega viivitamisele (VÕS § 112 lg 3). Viivise maksmise nõude võib esitada mitte ainult lepingulise kohustuse täitmisega viivitamisel, vaid ka kahju hüvitamise kohustuse täitmata jätmise korral alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks 46 kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama (VÕS § 113 lg 2). Sama kehtib vastavalt õigusvastase kahju tekitamise korral. Seadusest tulenev reegel, mille kohaselt hakatakse
Rahaline kohustus võib olla lepingu põhi- või ka kõrvalkohustus, esmane või teisene kohustus. Võlaõigusseaduse § 113 reguleerib viivise maksmise nõuet kui õiguskaitsevahendit nii esmaste rahaliste kohustuste rikkumisel kui ka kahju hüvitamisel ning viivitamise tõttu tehtud kulutuste hüvitamisel. Viivise maksmise nõue laieneb ka tagasitäitmiskohustustele (VÕS 189 jj) ning hinna alandamisel ülemäära makstu tagastamisega viivitamisele (VÕS § 112 lg 3). Viivise maksmise nõude võib esitada mitte ainult lepingulise kohustuse täitmisega viivitamisel, vaid ka kahju hüvitamise kohustuse täitmata jätmise korral alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks 46 kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama (VÕS § 113 lg 2). Sama kehtib vastavalt õigusvastase kahju tekitamise korral. Seadusest tulenev reegel, mille kohaselt hakatakse