Võlaõiguslikke riigikohtulahendite vihik
suurust. Seda enam, et kohtud on tuvastanud, et arvetel oli märgitud viivisemäär. Seega ei saanud
kostjale kuidagi jääda muljet, et hageja talt üldse viivist ei nõua.
Viivisenõuet ei muuda tervikuna hea usu põhimõtte vastaseks ka see, et arvetel oli esitatud lepingus
märgitust erinev viivisemäär. Sellises olukorras oleksid pidanud kohtud hindama, kas tegemist võis
olla hageja tahtega viivisekokkulepet muuta või osaliselt viivisenõudest loobuda. Muu hulgas peab
selleks olema arved esitanud isik, keda saab pidada hageja esindajaks. Alles seejärel saanuks
hinnata, kas arvetel esitatust suurema viivise nõudmine võib arvel märgitut ületavas osas olla hea
usu põhimõtte vastane. Eelkõige saaks arvetel märgitud viivisemäära ületavas osas viivise
nõudmine olla hea usu põhimõtte vastane juhul, kui hageja oleks oma vastuolulise käitumisega
annaabi.ee 
