Kroonu onu tammispääl
Mingisugusele murjamile ma oma Elsat koos varandusega küll ei anna. Oh
mina vaene hing ! Nüüd irvitab kogu külarahvas mu üle. (sarkastiliselt) Ja tuhat eurot on ka
tema käes. Minu Elsa on ka nii sõnakuulelik. Oh, oh, oh (nuttes) mina vaene mees ! Rõõmusta
nüüd Priidu. Ja kui Elsa tuleb vanale isale pärast külla, väikesed murjamid Abimbola ja Dubaku
kaasas. Ma annaksin oma Elsa enne Jõepära Aadule. Ja mis häda pidi noorel mehel küljes
olema , et teine vanatüdrukut Viiut tahab kosida. Kas ta ei oleks võinud mind ikka veel
moositada, et ma Elsa talle oleks andnud.
5.etendus (mõlemad võõrastavad. Ei lausu esiotsa midagi. Aegamööda hakkavad juttu tegema)
MADIS : Tere, Priidu
PRIIDU : Tervist, Madis !
MADIS : Täna tuleb ilus ilm
PRIIDU : Võiks loota, saaks see suvi ka natuke päikest näha. Kas sa seda Pärnu meest Madis
Põtra tunned, kes praegu kõrtsi juures istub ?
MADIS : Miks ei tunne! Ta hakab ju kohe silma, ta on kohe päris must. Nimi olla tal