Majandus ja linnad, 1905 a revolutsioon, Eesti riigi iseseisvumine
Mobilisatsioonid tekitasid tööjõu puuduse ja nõudsid tootmise piiramist. Polnud võimalik soetada uusi põllutöö-
riistu ega kunstväetisi. Suuremaid linnu ähvardas nälg.
POS: Rahvuslik liikumine elavnes. Olulisem organisatsioon oli Põhja-Balti Komitee Tartus.
Esimesena nõudis advokaat Jüri Vilm 1916.a, et Eestile antaks Venemaa koosseisus rahvuslik autonoomia.
Veebruarirevolutsioon 1917a. Ja selle mõju Eesti olukorrale
1917.a alguseks oli I MS viiund Venemaa krahhi äärele. Majandust õnnestas inflatsioon, puudus küttest,
toiduainetest ja tarbekaupadest, transport ei toiminud. Poolteist miljonit sõdurit lahkus omavoliliselt rindelt.
Toitlusrahutused kasvasid kiiresti revolutsiooniks. Keiser loobus troonist ja Vn-st sai vabariik. Võim läks Ajutise
Valitsuse kätte.
Tallinnas peeti 20 000 osavõtjaga miitinguid. Pakus Margareeta vangla ülem tapeti, vangid vabastati ja hoone
süüdati. Sama toimus kõigis Tallinna vanglates
annaabi.ee 
