Teda kiusati palju taga, laimati, kadetseti. Looming Iseloomulikud jooned Virtuoosne, meisterlik Kujundirikas Dramaatilised kontrastid Fantaasiaränd Esimene kes mängis peast, noodita Võttis kasutusele uusi mänguvõtteid: o Flazolett kõrgelt mängimine ühel keelel o Mängimine tertsides o Glissando ühelt noodilt teisele libisemine o Vibrato 2 viiulkontserti Palju kammerteoseid Variatsioonid ooperi ja balleti teemadele Tähtsus: Hakkas mängima peast Tõi uusi mänguvõtteid viiulimängu Andis inspiratsiooni ja motivatsiooni teistele heliloojatele Hea interpreet, viuulivirtuoos
Taavo Virkhaus- 6 sümfooniat, 2 viiulikontserti. 17. Tähtsamaid instrumentaalkontserte ja nende loojaid eesti muusikas. Esimeseks eesti instrumentaalkontserdiks on Rudolf Tobiase „Klavierkontsert d-moll“ (1897). Kestuseks 20 minutit, esiettekanne oli 1907 aastal Vanemuise kontserdimajas (ainult II ja III osa esitati), klaveril Rudolf Tobias ja dirigent Juhan Simm. Artur Lemba klaverikontserdid 1-3 Heino Elleri viiulikontsert Artur Kapi 1.orelikontsert Eduard Tubina kaks viiulkontserti ja üks kontrabassikontsert 18. Vokaal-instrumentaalsuurvormide ettekandmisest 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel. Kirjutati võrreldes 20.sajandi II poolega suhteliselt vähe instrumentaalkontserte. Seda sellepärast et instrumentaalkontserdid sünnivad koostöös mõne väljapaistva solistiga, harvemini on helilooja ise mõne hea instrumendi valdaja. 19. Tuntumaid vokaal-instrumentaalsuurvorme 20. sajandi teisest poolest kuni meie ajani. Heino Elleri viiulikontsert h-moll (1934)
annaabi.ee 
