Eesti Vabariigi ja ENSV võrdlus isikute kaudu
1949. aastal lasti ta oma töökohalt
lahti, ning kogu tema eelnev looming tembeldati kodanlik-natsionalistlikuks, kyuid järgmine
aasta sai ta oma endise koha tagasi. Nõukogude aja loomingus võib eristada tellitud teoseid
ning loomingut, kus Eller hakkas järjest rohkem kasutama eesti rahvaviise. Teda peetaksegi
eesti rahvulikus stiilis instrumentaalmuusika rajajaks. Heino Eller sai oma loominguks
inspiratsiooni loodusest, ta on kirjutanud umbes 40 orkestri-, 200 klaveri- ning 30 viiuliteost.
Mõned tuntuimad on ,,Kodumaine viis", ,,Koit", ,,Videvik", ,,Kellad" ja ,,Liblikad". Tema käe
all on õppinud mitmed eesti heliloojad: Eduard Tubin, Olav
Roots, Villem Kapp, Valter Ojakäär, Uno Naissoo, Aarne Oit,
Arvo Pärt, Lepo Sumera jpt. Heino Eller on oma loomingu eest
saanud ka nõukogude ajal mitmeid auhindu näiteks ENSV
teeneline kunstitegelane, ENSV ja NSV Liidu rahvakunstnik,
Nõukogude Eesti preemia ja Lenini orden. 1971. aastal pandi