Heino Eller
Tallinnasse.
Eller oli esmajoones instrumentaalmuusika looja, ka tema vähesed vokaalteosed
on valminud instrumentaalpalade seadetena. Elleri loomingus on esikohal umbes
40 orkestriteost ja üle 200 klaveriteose. Orkestrimuusikas moodustavad
eredaima osa looduspilte ja ekspressionistlikke meeleolusid kajastavad
väikevormid sümfoonilised pildid ja poeemid. Viiulimängu õppinud
heliloojana on Eller kirjutanud ka üle 30 viiuliteose, sealhulgas Eesti esimese
viiulikontserdi (1937).
Elleri helikeele üldjoonteks on intiimne kammerlik väljenduslaad ja detailirikas
polüfooniline tekstuur. Tema muusikas sagedasti ilmnev abstraktne
programmilisus on sageli inspireeritud looduspiltidest ja -meeleoludest.
1940. aastal oli Heino Eller Eesti Nõukogude Heliloojate Liidu
organiseerimiskomitee esimees. Talle on omistatud Eesti NSV teenelise
kunstitegelase (1945), Eesti NSV rahvakunstniku (1957) ja NSV Liidu
annaabi.ee 
