Jaan Rääts 80
kätele toetas - ilmselt väsimusest või muusika mitte mõistmisest. Kuid kes teab, võib-olla oli
see hoopis tema viis sellise muusika tunnetamiseks.
Nagu eelnevalt mainisin, siis tekitas Jaan Räätsa muusika minus vastakaid tundeid. Algselt
kriipisid viiulid mu kõrva, sest pean viiulimuusika kuulamisega veel harjuma. Kuid asi
muutus minu kõrvadele positiivsemaks, kui kõlama hakkasid teosed klaveril. Kontserdi teises
pooles olin juba hakanud harjuma viiulimuusikaga, kui mängu tuli uus instrument - trompet,
mille kõlast ei olnud ma eriti vaimustuses. Minu arvates muutis trompetisoolo teose järsuks ja
rahutuks.
Kokkuvõttes oli seda kontserdielamust huvitav kogeda, kuid tunnistan, et oma hingelt olen
rohkem lüürilisema muusika austaja.