"viiulimeloodia" - 1 õppematerjal

PÄRT JA TÜÜR. KANNATUSAJA MUUSIKA

see ei meeldinud, sest seal ka minu meelest ei kõlanud kõik kokku. Kohati oli tunne, nagu see oleks kuskilt õudusfilmist võetud. Kogu kontserdi vältel oli orkestri rõhk viiulitel. Nad kandsid kogu etteastet üleval. Teisi pille oli väga vähe kuula ja nendele polnud ka väga palju panustatud. Pillimängijad olid päris kindlasti väga heal tasemel, ma ei olnudki nii ilusti viiulimängu varem kuulnud. Kohe alguses, kui esimesed viiuldajad pihta hakkasid, hakkas just nimelt see viiulimeloodia minus tähelepanu äratama. Tavaliselt olen kuulnud ikka sellist mingil määral ebameeldivat viiulimuusikat, mis ,,kriibib", aga seal see oli väga ilus ja voolav. Hea oli kuulata. Vastupidiselt pillimängule, mulle selle kontserdi vokaalne osa üldse ei meeldinud. Ma ei kahtle selle koori tasemes, sest ma pole kunagi kuulnud koori, kelle hääl niimoodi varieeruda saab; perfektselt suutsid nii mehed kui ka naised väga kõrgeid noote puhtalt laulda ja seda koos ühtse tervikliku koorina