vampiiriks. Kuid tõepoolest just selline Niccolo Paganini välja nägigi. Tema kadetsejad nimetasid ja sõimasid teda veel nõiameistriks, vigurimeheks, tembutajaks jne., sest nad ise niimoodi mängida ei osanud. Paganini võttis kasutusele tolle aja uudseid tehnilisi mänguvõtteid ja valdas neid meisterlikult. Ta tõstis soolomängu tehnika lausa peadpööritavatesse kõrgustesse. Näiteks oli üks Paganini etteasteid võtta viiulilt maha kolm ülemist keelt ning mängida ainult alumisel g- keelel. Parimaks näiteks tema ainulaadsest pillikäsitlusest on helilooja tuntuim ja enim esitatud teos ,,24 kapriisi" sooloviiulile , 24jas osa sellest sellest a-minooris 1.KUULAMINE .- meisterlik, kujundirikas, dramaatilised kontrasid, vibraatod, glissendod. "24 Kapriisi" oli üks väheseid helilooja eluajal trükis avaldatud teoseid; iga kapriis kirjutatud
oopereid. tema kõige kuulsam ooper on "Fausti needmine", ta on kirjutanud ka oratooriume, millest tuntuim on "kristuse lapsepõlv". sümfooniad see on zanr, kust tal on teoseid kõige rohkem., programmilise sümfoonilisemuusika innovaator. ta tõi sümfoonia orkestrisse palju uuendusi. sümfooniorkestrisse tõi ka harfi ja inglissarve. leiutas uued kõlavused vaskpillide, keelpillide ja puhkpillide kasutamises: it. k. col legno (kol lenjo) - tähendab kui nt viiulilt võtta poogen ja poogna puu poolega vastu keeli löömine. ta kasutab oma teostes nii juhtmotiivi(muusikaline motiiv, mis iseloomustab mõnd tegelast või näitust) ja juhttämber(kõlavärv, teose kangelane on isel. mõne konkreetse instrumendi tämbri kaudu.). programmilisele sümfoonilisele muusikale pani oma teosega "fantastiline sümfoonia " aluse. see on ka esimene romantiline programmiline sümfoonia muusikaajaloos ja see sümfoonia on väga seotud