Pieter Brueghel
ta võib muretult isegi põrgus ära käia.
Jões ujub mees vastuvoolu. Suur kala neelab väikest (väiksed langevad tihti suuremate
ohvriks). Sabapidi püütud angerjas on mehel vaid poolenisti käes, aga püüdja juba
rõõmustab saavutuse üle. Põlvist saadik vees olev mees ei taha, et päike veele paistaks ja
püüab seda lehvikuga varjata. Torni rinnatisel on mees, kel kivid kukil, ja mees, kes teise
seljas sõitma harjunud. Puust puuris - häbipostis - viiuldab suli ega saa aru, et ta on
kõigile naermiseks välja pandud. Veidi kaugemal kaklevad kondi pärast must ja valge
koer. Õrrel kaagutavad kanad enne munemist, sead tunnistavad "pärleid"(roose), mida
nende ette loobitakse. Elustiil, mida Brueghel "Madalmaade vanasõnadega" näitab,
võimendub korduva detaili - maailma mudeli - abil, sest kilplaslikku elumudelit kohtab
kõikjal maailmas.
Bruegheli iroonia jätkub pildil "Laiskademaa". Kuulda on justkui kõva ja ühtlase
norskamise rütmi
annaabi.ee 
