Kooli stress
Selleks, et seda muuta, peaksid õpetajad tegema
õppimise huvitavamaks, näiteks näitama filme, slaide ja tegema rohkem praktilisi töid.
Negatiivset stressi võivad tekitada ka vanemate surve lapsele. Haridust tähtsustades esitavad nad
oma võsukestele kõrgendatud nõudeid koolis edasijõudmise kohta. Lapsed ei ole ju mingid asjad,
mille kvaliteediomadustega peaks tuttavate ees uhkustama. Lisaks stressile muudab selline
käitumine lapsed mitteiseseisvateks ning lõpuks ei viitsitagi enam ilma vanemate sundimiseta tööd
teha.
Ka tigedatel pedagoogidel on oma osa õpilaste koolistressil. Õpetajad peaksid aru saama, et moraali
lugemine ja pisiasjade kallal õiendamine ei vii positiivses suunas kuhugi, pigem vastupidi. Kui
korrutatakse pidevalt, et õpilane on rumal ja ta ei oska midagi, viib see õppuri eneseusu alla ning ta
ei hakkagi midagi oskama. Selle asemel peaks hoopis õpilast innustama ning probleemides talle
toeks olla.