Mein Kampf
poole kord heatahtlikus, kord nõudvas vormis ja palu-des neid säilitada kõrge kogu väärikust.
See kõik ajas ainult naerma.
Mõne nädala möödudes sattusin ma jälle Riigipäeva istungile. Pilt oli teine, täiesti äratundmatu.
Saal oli täiesti tühi. Allpool magati. Väike hulk saadikuist istus oma kohtadel ja haigutas üksteisele
näkku. Üks neist "esines" tribüünil. Esi-mehe kohal istus üks Riigipäeva viitsepresidentidest ja
igavles silmnähtavalt.
Mind haarasid esimesed kahtlused. Kui mul oli aega, hakkasin ma üha sagedamini käima
Riigipäeva istungitel ja jälgisin vaikselt kõike seal toimuvat. Ma süvenesin kõnedesse, kuivõrd neid
üldse oli võimalik mõista, õppisin tundma enam või vähem intelligentseid "valitud" rahvaste
esindajate nägusid, kes moodustasid selle kahetsusväärse riigi ja kujundasin endale aegamööda oma
isiklikud järeldused.
annaabi.ee 
