Teise maailmasõja lahingud
Prantsusmaale 1940. aasta mai- ja juunikuu meeleheitlikes lahingutes. Selle otsuse pärast
langes ta mõningase kriitika alla, kuid tagasivaates on selge, et Dowding toimis õigesti,
hoides hävituslennukeid ja piloote Suurbritannia kaitsmiseks. Nende saatmine
lootusetusse lahingusse olnuks niigi nappide ressurssside raiskamine. Briti hävitajad olid
jagatud neljaks komandogrupiks. Rünnaku pearaskust tuli kanda 11.grupil, mis baseerus
Kagu-Inglismaal ja allus viitsemarssal Sir Keith Parkile.
Britid olid 1930. aastate lõpus õhukaitsesse kõvasti investeerinud ja enamus nende
lennukitest olid suurepärased. Kõige levinum oli Hawker Hurricane, mis oli vastupidav ja
tõhus hävitaja ega jäänud millegi poolest alla Luftwaffe lennukitele. Lisaks oli nende
lennuväes Supermarine Spitfire, tippklassi hävitaja, mis oli vääriline vastane Bf 109-le.
Kuninglikule lennuväele andis suure eelise seegi, et nad võitlesid koduterritooriumi kohal,