Eesti teatri ajalugu II
keskkonna, maailma ise. Talle meeldis oma lavastusi kujundada ise. Ta valis ka valguserezii ja
muusika. Kujunduselemente polnud tavaliselt palju, kuid neid mis olid, kasutas ta viimaseni ära.
Lasi neil mängu käigus oma otstarvet ja tähendust muuta. Lavastuse ,,Vend Antigoe, ema
Oidipus" peamiseks kujunduselemendiks olid pikad puupingid, mida kasut mitmet moodi.
Talle olid omased ka paljustiilsus, viitelisus ja mitmemõttelisus. Lavastuse ,,keha" pani ta suurelt
jaolt kokku eri päritolu ja mõnikord omavahel sobimatutest elementidest. Ta segas julgelt stiile.
Rezii oli rahutu, ta ei püsinud pikalt ühe koha peal, harrastas järske pöördeid. Talle meeldis
vahetada fookust, kasutada iroonilisis nihestusi. Tema tegelane/inimene oli ,,minade" kimp või
jõujoonte ristumispunkt. Lavastuse ,,Meister ja Margarita" Woland sisaldas endas deemonlikkust