Eesti keele vormiõpetuse eksamiks kordamine
nimeta neid otse, nii nagu muud käändsõnad. Konkreetse tähenduse saavad sellised sõnad
alles kontekstis. Tegemist on väga vana sõnaliigiga, mis on olemas olnud juba uurali
algkeeles. Jagunevad selle alusel, mis sõnaliigi asemel neid kasutatakse:
1) prosubstantiivid: mina, sina, tema, igaüks, keegi (viitavad isikutele, esemetele,
nähtustele);
2) proadjektiivid: oma, see, too, sama, selline, säärane (viitavasd omadustele);
3) pronumeraalid: mitu, mitmes, mitmendik, mõni, paljud (viitavad hulgale).
7
Selle sõnaliigi puhul on oluline sellesse kuuluvate üksuste tähenduslik abstraktsus.
Tähenduse järgi jagatakse pronoomeneid:
1. Isikulised e personaalsed (mina, sina, tema, meie, teie, nemad) + nende lühikujud (ma, sa,
ta, me, te, nad) esindavad lauses kõneleja või kuulaja isikut või ka kõnesituatsioonivälist
isikut märkivat substantiivi;
2
annaabi.ee 
