"viistina" - 1 õppematerjal

ISURID

tööle ja elama, eriti peale pärisorjuse kaotamist 1861. aastal. See tähendas vene keele ja pruukide levikut. Isurid pidasid ajaloo vintsutustele siiski pisut paremini vastu kui vadjalased. Osa vadjalasi isegi isuristus. 1848. aastal loendas P. von Köppen 17 800 isurit. 1897. aastaks oli isurite arv tõusnud 21 700-ni, 1926. aastal oli isureid 26 137. HUVITAVAT Huvitava elukäiguga isuri mees oli Fjodor Safronov, kes sündis 1886. aastal Ingeris, Soikkola poolsaarel Viistina külas. Saatus viis ta Soome, kuhu ta peale I Maailmasõda alatiseks elama jäi. Ta suri Helsingis 1962. aastal ja seal kutsuti teda juba Teppo Repo. Ta sai tuntuks kui ingeri rahvapillide tegija ja mängija. Tema lugusid on avaldatud mitmel heliplaadil. Üht omapärast isurite rahvuspilli nimetas ta jalutuskepiks ­ kävelykeppi. See oli pikk puust vilepill, mis oli pealt kasetohuga mähitud Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Isurid http://www.fennougria.ee/?id=10528