Kunsti ajalugu
millele lisandusid neli väiksemat kuplit hoone nurkadel. Kuplite osatähtsuse rõhutamiseks
tõsteti nad katusest kõrgemale ümara tambuuri abil, milles olev akenderida muutis kuplialuse
ruumi kõige valgemaks. Ristiharud võisid olla kaetud silindervõlvidega, aknad, arkaadid ja
avaused tehti kitsad, müürid paksud. Kadus immateriaalsuse võlu, domineeris raskepärane
stabiilsus (Dzami kirik Konstantinoopolis 9.saj.). Ehitusvõtete täiustudes hakati
viiskuppelkirikute arhitektuuris taotlema kergemat üldilmet (Pantokratori kloostri kirikud,
Hosios Lucase kloostri kirikud, 11.-12.saj.), mis saavutati sellega, et peakuplit toetavate
tugipostide asemel hakati kasutama sambaid, aknaavad tehti suuremad, kaarte ja võlvide
rütmiline kordumine suunas pilgu ülespoole. Vastupidiselt varasemale suletusele saavutati
neis kirikutes massi ignoreerimine, mida eksterjööris tihti toetas vahelduv valgete ja
roosakate kivide ladu (nn. "triibulised kirikud")