Kunsti ajalugu
rütmiline kordumine suunas pilgu ülespoole. Vastupidiselt varasemale suletusele saavutati
neis kirikutes massi ignoreerimine, mida eksterjööris tihti toetas vahelduv valgete ja
roosakate kivide ladu (nn. "triibulised kirikud"). Lisaks suurtele akendele liigendasid
välisseinu veel nisid ja dekoratiivsed sambakesed. Sellist laadi viljeldi Kreekas ( Apostlite
kirik Salonikis, 14.saj.), aga ka Balkanil ja Väike-Aasias . Viiskuppelkirikuna ehitasid
bütsantsi meistrid ka San Marco katedraali Veneetsias (11.saj.).
Profaanarhitektuur on säilinud üksnes fragmentaarselt. Varasemast perioodist (6.saj.,
teistel andmetel 8.saj.) võiks tuua jäikade vormidega nn. Teoderichi palee Ravennas, mille
seinu umbes teise korruse kõrgusel liigendavad poolsambad, hilisemat perioodi esindab aga
Konstantinoopolis osaliselt säilinud imperaatoriloss (nn. Temphur-serai, 14.saj.), mille
annaabi.ee 
