Õpperaja kirjeldus: Vapramäe loodusrada
üks väheseid võsu-mägisibula looduslikke kasvukohti. Ahelikus järgmine ongi
Vapramägi. Kolmest küljest - põhjast, idast ja lõunast piirab teda tihedalt Elva jõe kitsas
sügav org. Vapramägi ulatub edelas kuni Tõravere - Peedu maanteeni, siit edasi jätkub
Peedu kõrgendik. Peedu kõrgendik piirneb edelas sooribaga, mis on üks osa
ennejääaegsest Elva orundist. Vapramäest ja Peedu kõrgendikust põhja poole Elva orund
laieneb nii, et selle lammil paiknevad isegi suured järved - Viisjaagu ja Vissi järv, neist
põhja poole jäävad Keeri ja Karujärv.
Vapramäe seljandik kujunes hilisjääajal liustiku taganedes ning ta tähistab ühte (neljast)
Elva ümbrusest taanduva mandrijää serva asendit. Vapramägi on osa Tõravere ja Elva
vahelisest otsmoreenkõrgustikust. See ahel märgib mannerjää taanduva serva peatust
Elva liiviku ümbruses. Keskse kõrgema osa äärealadel on sulglohk ning sügavaid
orvandeid. Vapramäel on kolm kõrgemat tippu