Eesti rahvamuusika
nende vanusest, laululiigist ja lauljatest. Viisirühmade piirid kattuvad suures osas Eesti murdepiiridega igal murdealal on sageli ka oma
lauluviisid.
Põhja-Eesti· Viisirea lõpus, mõnikord ka keskel pikendatakse lõpuheli.
· Mitmetes (eriti just liikumisega seotud) lauludes, on iga teine silp pikendatud, näiteks hälli- ja kiigelaulud.
· Laul on ühehäälne. Mitmehäälsus võib tekkida pooljuhuslikult vaid siis, kui lauljad esitavad korraga erinevaid viisivariante.
Niisugust mitmehäälsust nimetatakse heterofooniaks.
Lõuna-Eesti · Võrreldes Põhja-Eestiga, on tekstis rohkem kõrvalekaldeid regilaulu värsimõõdu reeglitest. Töö- ja tavandilauludes ning
paljudes mängulauludes järgneb igale viisireale ühe-kahe sõna pikkune refrään näit kadriko, kiigele, leelo-leelo vms. Refrääni laulmine on
sarnane muistse balti ja idaslaavi kultuuripiirkonnaga.
annaabi.ee 
