muusika rajaja, kelle kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll. Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt. Isa oli tal Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Grieg suundus 1863. aastal Kopenhaagenisse, kus ta viisitas mitmeid Hans Christian Anderseni luuletusi, samal ajal õppides kompositsiooni. Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordraaki mälestuseks". Siit alates pühendus Grieg täielikult norra rahvusmuusikale. 1867. aastal lahkus Grieg Taanist ja asus elama Norra pealinna Oslosse. 1867. aastal osales ta Norra Muusikaakadeemia asutamises.
Taanis jätkas ta kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel. Eraelu: 1867. aastal naitus Grieg oma nõo Nina Hagerupiga, kes oli tunnustatud laulja tol ajal, ja nad asusid elama Cristianiasse (Oslo). 10. aprillil 1868 sündis Griegi perre tütar. Looming ja töö: Kodumaal muutusid ta klaverikontserdid väga edukaks. 1863. aastal siirdus Grieg Kopenhaagenisse. Seal viibimise ajal viisitas ta mitmeid Hans Christian Anderseni luuletusi. Taanis kohtus Grieg norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose „Leinamarss Nordraaki mälestuseks“. Sellest hetkest alates keskendus Grieg täielikult norra rahvusmuusikale. 1886. aastal oli Grieg Christiania Filharmooniaühingu juht ning 1867. aastal osales ta
annaabi.ee 
