"viisistuses" - 1 õppematerjal

Ärkamisaja kirjaneitsi

isamaa. Mu isamaa on minu arm, kell` südant annud ma, sull` laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa! (,,Mu isamaa on minu arm") See luuletus on saanud eesti rahvale armsaks ja selle salmid on kujunenud peaaegu meie teiseks hümniks Gustav Ernesaksa viisistuses. Selle luuletuse viimases salmis on Koidula soov puhata kodumaa mullas:"Su rüppe heidan unele,/ mu püha Eestimaa!" Luuletaja soov täitus alles tema 60. surma-aastapäeval (1946), mil tema põrm toodi ära Kroonlinna kalmistult ja maeti Tallinna Metsakalmistule. Oma luuletustesse on Emajõe ööbik põiminud ka eesti mütoloogia tegelasi: Vanemuine, laulujumal, sinu laululehkav kannel