Eesti rahvamuusika
viiakse rütm või ka meloodia sõnadega vastavusse. Kui laulu esitades viisi rõhk siiski selgelt säilitatakse, võib kosta skandeerimine.
Oma mees, oma hobune,
oma kinda'ad käessa.
(lauldes)
oma meeso- maho- bune
oma kinda- adkä- essa
· Kui kõik värsiread lauldakse ühesuguse viisiga (st kogu viis koosneb kaheksast silpnoodist), siis nimetatakse seda üherealiseks viisiks.
Kaherealine viis on kahe värsirea pikkune ning koosneb kahest erinevast viisireast (16 silpnooti). Üherealisi viise peetakse vanemaks. Viis
kordub laulu jooksul mitmesuguste meloodiliste ja rütmiliste variatsioonidega.
Viisidele on iseloomulik tõusev-laskuv meloodialiikumine.
· Vanemates viisides lauldakse helisid sageli ebaselgelt, nii et on raske otsustada, millise noodiga on tegemist.
· Lauldakse kõnelemisega samalt häälekõrguselt.
· Viis liigub enamasti aste-astmelt ilma suuremate hüpeteta.
· Viisi heliulatus on väike
annaabi.ee 
