Tiit Lauk humanitaar
loetakse George Russelli süsteemist välja kasvanud modaalse mängulaadi mõjulepääsu
1950. aastatel. Selle termini all mõistetakse mängulaadi, kus mängija ei määratle oma
improvisatsioonides harmooniat mitte enam harmooniastruktuuri pidevalt muutuvate akordide
abil, vaid neile sobib iga akord, mis vastab antud helireale. Selline helireast lähtuv ehk
lineaarne mõtlemine on džässmuusikute seas küllaltki levinud, on ju ühehäälsetel viisipillidel
(saksofonid, trompetid jne) lineaarselt märgatavalt lihtsam mõelda kui sageli küllaltki
keerukates harmooniamärkide numbrikombinatsioonides orienteeruda. Miles Davis ja John
Coltrane muutsid sellise meetodi enesestmõistetavaks kogu džässimaailmas. Sarnane mängu-
laad on siiski eksisteerinud sajandeid ka vanades muusikakultuurides, näiteks Indias ja
Araabia maailmas. Antud kontekstis nähakse selles sageli ka džässmuusika suuremat “afrika-