Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel
käimapanek. Õppimistingimused ei olnud kiita enamasti paiknes kool talu rehetoas,
kus ruumi vähe ning suits ja külm on igapäevasteks külalisteks. Pisike aknake ei anna
küllaldaselt palju valgust, raske on tähtigi eraldada, mistõttu lapsed saavad sageli
koolmeistri käest süütult nuhelda.
Suurimaks probleemiks kujunes sobivate koolmeistrite puudus. Olemasolevate
koolmeistrite teadmised ja võimed piirdusid sageli kesise lugemisoskuse ja halva
viisipidamisega. Kirjutada oskasid vähesed, arvutada peaaegu mitte keegi.
Visitatsiooniprotokollides on mõnigi kord märgitud, et koolmeister ise vajaks kooli
saatmist. Pahatihti oli tegemist joodikute ja prassijatega (Laur, 2003).
Raskusi oli ka laste koolisaamisega. Taluperedes peeti koolikohustust täiendavaks
koormiseks. Sageli tulid õpilased kooli alles pärast jõule, ning siis ei suudetud kevade
alguseks lugemist selgeks saada
annaabi.ee 
