Veljo Tormis
1970. aastatel kujuneski välja Veljo Tormise omalaadne regilaulule toetuv stiil. Rahvalaulu on
oma loomingus kasutanud paljud heliloojad, sageli algmaterjalina. Tormise muusikas aga
tõuseb esile ehe regilaul oma traditsioonilisel kujul. Helilooja ei muuda iial regilaulu viisi või
rütmi, kõige olulisem on säilitada regilaul muutumatul kujul. Tavaliselt kõlab tema lauludes
regilaul katkematult, nii nagu seda vanasti lauldi - eeslaulja ees ja koor järel et ei tekiks
viisikulgu katkestavaid ühiseid hingamispause. Helilooja lisab üksnes põneva fooni või jagab
regilaulu erinevate häälerühmade vahel või paljundab seda korraga erinevatelt helikõrgustelt
jne. Regilaulu lõputust viisikordusest sünnib Tormise laulude loitsiv, maagiline toime. Kuna
meie regilaul on välja kasvanud iidsetest loitsimistest ja rituaalidest, on selle sisemine vägi
tänaseni alles. Paljud Tormise teosed rajanevad sellel väel ja võimsal sisendusjõul ( ,,Raua
needmine")