Diabeedihaige laps lasteaias
organism ei suuda toodetud insuliini efektiivselt kasutada. Lastel on levinud eelkõige esimest
tüüpi diabeet, mille puhul ei tooda keha kõhunäärmes olevad rakud elutegevuseks vajalikku
insuliini, seega tuleb seda süstida või pumbaga manustada. Üha sagedasemaks hakkab
muutuma juba ka teise tüübi diabeet laste seas, mis on seotud rasvumisega. Praeguseks on
Eestis esimest tüüpi diabeet avastatud umbes viisesajal kuni 15-aastasel lapsel ja noorel. Neist
umbes 150-200 on lasteaiaealised. Eestis on kokku ligi 500 lasteaeda ja ELDÜ (Eesti laste ja
noorte diabeedi ühing) sooviks on, et diabeediga lapsi võetaks vastu neist igaühte.
Miks on Eestis just nii palju diabeedihaigeid lapsi? Iseenesest pole see number katastroofiline,
kuid kindlasti võiks olukord palju parem olla. Isiklikult olen arvamusel, et enamus inimkonna
annaabi.ee 
